Select Page

Bible Reader

  • EKITABO KYA MUSA EKISOOKA EKYETEBWA AMAINHAMA
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUBIRI EKYETEBWA OKUVAAYO
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUSATU EKYETEBWA ABALEVI
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUNA EKYETEBWA OKUBALA
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUTAANU EKYETEBWA AMATEEKA AGOKUBIRI
  • EKITABO KYA YOSHUA
  • EKITABO KYA ABALAMUZI
  • EKITABO KYA RUTHI
  • EKITABO KYA SAMUELI EKISOOKA
  • EKITABO KYA SAMUELI EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA BAKYABAZINGA EKISOOKA
  • EKITABO KYA BAKYABAZINGA EKYOKUBIRI
  • EKITABO KY’EBYOMUBYANDA BYA BAKYABAZINGA EKISOOKA
  • EKITABO KY’EBYOMUBYANDA BYA BAKYABAZINGA EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA EZERA
  • EKITABO KYA NEHEMIA
  • EKITABO KYA TOBITI
  • EKITABO KYA YUDITHA
  • EKITABO KYA ESITHERI (MU LUGUREKI)
  • EKITABO KYA ABAMAKKABEO EKISOOKA
  • EKITABO KYA ABAMAKKABEO EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA YOBU
  • EKITABO KYA ZABBULI
  • EKITABO KY’ENSAMBO
  • EKITABO KY’OMULANGIRIZI
  • OLWEMBO OLUSINGA MU NHEMBO
  • AMAGEZI GA SOLOMONI
  • EKITABO KYA SIRAKI (EKELEZIASITIKUSI)
  • EKITABO KYA ISAIA
  • EKITABO KYA YEREMIA
  • OKULIRA OLW’EKIBUGA YERUSALEMU
  • EKITABO KYA BARUKU
  • EMBALUWA YA YEREMIA
  • EKITABO KYA EZEKIELI
  • EKITABO KYA DANIELI
  • SUSANNA
  • OKUSABA KWA AZARIA N’OLWEMBO OLW’ABAISUKA ABASATU
  • BELI N’OGUSOTA
  • EKITABO KYA HOSEA
  • EKITABO KYA YOELI
  • EKITABO KYA AMOSI
  • EKITABO KYA OBADIA
  • EKITABO KYA YONA
  • EKITABO KYA MIKA
  • EKITABO KYA NAHUMU
  • EKITABO KYA HABAKKUKU
  • EKITABO KYA ZEFANIA
  • EKITABO KYA HAGGAI
  • EKITABO KYA ZEKARIA
  • EKITABO KYA MALAKI
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA MATAYO
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA MARIKO
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA LUKA
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA YOANNE
  • EBIKOLWA BY’ABATUME
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E ROMA
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E KORINTHO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E GALATIA
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’EFESO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E FILIPPI
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E KOLOSAI
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E THESSALONIKA
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E THESSALONIKA
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA TIMOTHEO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA TIMOTHEO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA TITO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA FILEMONI
  • EMBALUWA ERI ABAHEBURAYI
  • EMBALUWA EYAGHANDIIKIBWA Yakobo
  • EMBALUWA ESOOKA EYAGHANDIIKIBWA PETERO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI EYAGHANDIIKIBWA PETERO
  • EMBALUWA YA YOANNE ESOOKA
  • EMBALUWA YA YOANNE EYOKUBIRI
  • EMBALUWA YA YOANNE EYOKUSATU
  • EMBALUWA EYAGHANDIIKIBWA YUDA
  • OKWOLEKEBWA KWA YOANNE


4

Morodekai asaba Esitheri abayambe

1 Morodekai bwe yategeera byonabyona ebyali bikoleibwa, yaakanulamu ebivaalo bye ng’enaku emugemye. Agho yeesiba kutiya era yeebbaaka eivu mu mutwe, era yaalumuka ng’abita mu kibuga bw’akuba empungu ng’alira ati: “Eighanga eriziraku musango lituuse okuzikirizibwa!” 2 Bwe yatuuka ku mulyango ogw’ekisaagaati kya kyabazinga yaayemerera agho. Tiyangira kuba omuntu yeenayeena avaire kutiya ni yeebbaaka n’eivu tibaamuganhanga kwingira mu kisaagaati kya kyabazinga. 3 Era mu buli kiketezo ekiragiro kya kyabazinga mwe kyamanhisibwanga, nga Abayudaaya bakuba empungu, baawowoola, baavaala ekutiya, beebbaaka n’eivu.

4 Abaghala abaagheerezanga Esitheri, n’abalaawe ba kyabazinga, baaja baakobera Esitheri ebyo Morodekai bye yali ali kukola. Esitheri yaawulira bubi inho era yaamugheereza ebivaalo avaale mu kifo eky’ekutiya, aye Morodekai yaabiroba. 5 Agho Esitheri yaayeta Hathaki, owundi ku balaawe be baamugha okumugheerezanga, yaamutuma aje ye Morodekai amukobere byonabyona ebyali birigho.4:5 ebighandiiko ebindi byongeraku akanhiriri 6:Hathaki yaaja ye Morodekai mu luya olw’ekibuga gha mulyango ogw’ekisaagaati kya kyabazinga. 7 Morodekai yaamukobera byonabyona ebyali birigho. Yamukobera nga Hamani bwe yali asuubiiza okuta mu ndyanga ey’obwakyabazinga kilo dha feeza edhighera emitwalo amakumi asatu n’ena (340,000), nga Abayudaaya boonaboona baitiibwa. 8 Morodekai yaagha Hathaki ekighandiiko ekirimu ekiragiro eky’okwita Abayudaaya ekyali kimaze okusansaanizibwa mu kibuga Susa. Yaamukoba akitwalire Esitheri era amusabe aje awolerezeegho Abayudaaya ye kyabazinga abasaasire. Yaamukoba ati: “Mukobe aidhukire ebiseera bye yabeererangamu omuntu owabuliidho, yaaja ng’akula nga mmulabirira. Mperaano ni, nga Hamani katuukiro wa kyabazinga bw’atwogeireku obubi era n’alagira okutwita, ateekwa okusaba Musengwa era atwogereku bulungi ye kyabazinga, atuwonie okwitibwa.”

9 Kale Hathaki yaaja yaakobera Esitheri, Morodekai by’akobye. 10 Ni Esitheri yaamugha obukwenda buno abwirizeeyo Morodekai, nga bukoba buti: 11 “Omuntu yeenayeena k’abe musaadha oba omukazi bw’aja mu luya olw’omunda okubona kyabazinga nga kyabazinga tamwese, omuntu oyo asalirwa gwa kufa. Abantu boonaboona mu bwakyabazinga ekyo bakiidhi. Okutoolaku nga kyabazinga amugololeire omwigo gwe ogwa zaabu memale yaawona okwitibwa. Aye nze mmaze omwezi guuguno mulamba nga kyabazinga akaali kundhetesaaku kuja y’ali.”

12 Morodekai bwe yafuna obukwenda obwo okuva ye Esitheri, 13 yaamugheereza okulabula kuno ng’akoba ati: “Esitheri, otadhuuba oti oligho n’ekinaakuwonia okufa okusinga Abayudaaya abandi boonaboona abali mu bwakyabazinga. 14 Bw’onaasirika obusirike mu kiseera ng’oti ni kino, Abayudaaya baidha kufuna okuyambibwa mu ngeri eyindi bawone okufa. Aye iwe oidha kufa, n’ab’endhu ya lata wo boonaboona bazikirizibwe. Ate era oidhi atya? Kisoboka okuba nti lwa kiseera ng’oti ni kino, kye wava n’ofuulibwa inhebantu!”

15 Esitheri yaagheereza Morodekai okwiramu kuno ati: 16 “Ja osoloze Abayudaaya boonaboona abali mu Susa, musiibe ku lwange. Timulya era timunhwa kintu kyonakyona okumala enaku isatu omusana n’obwire. Ninze zeena n’abaghala bange abampeereza tunaaba nga twena tuli kukola ekintu n’ekirala. Ekyo bwe kinaawa ndidha kuja ye kyabazinga waire nga kunaaba kumenha mateeka. Bwemba nga nteekwa kufa olw’okukola ntyo, kale nnaafa.”

17 Agho Morodekai yaava agho ghe yali, yaaja yaakola nga Esitheri bwe yamukoba okukola.

C

Morodekai asaba Katonda

18 C:1 Bino ebiri mu Nkenga eno C: 1-30 mu Baibuli edhindi byagaanibwa mu Nkenga 13:8—14:19. Agho Morodekai yaasaba Musengwa ng’aidhukira ebyo Musengwa bye yakola mu ebiseera ebyabita. 19 Yaasaba ati: “Wo Musengwa, niiwe Kyabazinga afuga ebitonde byonabyona, era buli kintu kigondera ebiragiro byo. Bw’oba ng’osazeegho okununula Isiraeli ghazira asobola kukulobera. 20 Niiwe owakola eigulu n’ensi, n’ebyewuunhisa byonabyona ebiri ku nsi. 21 Niiwe Musengwa wa boonaboona, ghazira asobola kukutakania. 22 Oidhi ebintu byonabyona. Musengwa oidhi nga bwe naloba okukotamiza omutwe Hamani omwekuluntaze, tyakikola lwa kuba nali ndi kwekuluntaza oba okwoleka bantu nga bwe ndi owa ghaigulu. 23-24 Tyayenda kuta mu muntu yeenayeena kitiibwa kiwula kye nta mu iwe Katonda wange. Tiganha naire kukutamiza mutwe muntu yeenayeena okutoolaku iwe Musengwa wange, era ng’ekyo tikikola lwa kuba neekuluntaza bwekuluntaze. Bwenebwene ngoli ekyo kyandiyambye okununula Isiraeli, nandibaire mwetegefu n’okunhwegera ghansi mu bigere bya Hamani.

25-26 “Wo Musengwa Katonda era Kyabazinga, Katonda wa Aburahamu, buti tununule ife abantu bo. Otuwonie abazigu baife abamaliriire okutuzikiriza, nga bali kunoonia bwa kaghagaanhia. Okuva eira n’eira watulonda tube bantu bo, era waatuwonia ensi Misiri. Mpegaano otatulekulira bwagho otyo.C:8-9: Kuv 3:6 27 Niife abantu bo be walondamu, kale wulirisa okusaba kwange era otugemerwe ekivunika. Otuleetere okuba mu isanhu, mu kifo ky’okulira amaziga. Tube balamu era tukwemberenga enhembo edhikusaaka. Otununule otuwonie okwitibwa, olwo tukusaakenga obutalekera.”

28 Abaisiraeli boonaboona baasaba Katonda mu mamiro ag’amaani nga bamweghemba, kuba baali bakikakasa nga baja kwitibwa.

Esitheri asaba Katonda

29 Agho inhebantu Esitheri yeena ng’enaku emugemye ebitaloodheka, yaakyukira ye Musengwa. 30 Yaatoolamu ebivaalo bye ebirungi einho, yaavaala by’aliriramu era by’avaala ng’enaku emugemye. Mu kifo eky’okwesiiga obuwoowo obw’omughendo, yeebbaaka ivu na busa mu mutwe. Yaafuba inho okwonoonayonoona emboneka ye eyali ey’ekitiisa. N’enviiri dhe, dhe yafangaku einho okulungiya, yaaloba kudhisunsula dhaasigala nga dheekuyiizakuyiiza era nga dhiri kulengeedhera bwa ku mabega ge. 31 Yaasaba Musengwa Katonda wa Isiraeli ati: “Musengwa wange era kyabazinga, niiwe wenka Katonda. Nze ndi zenka nti bedengedenge, nzira ye nsaba kuunhamba okutoolaku iwe. Nkweghembye nhamba! 32 Ndi kumpi okuta obulamu bwange mu kabi. 33 Wo Musengwa, ndidhukira ab’endhu ya lata wange bwebankoberanga, iwe bweweerobozaamu Isiraeli mu maghanga goonagoona. Era bankoberanga ng’okuva eira n’eira bwe walondamu badhaadha baife babe bantu bo ebyanda n’ebyanda. Byonabyona bye wabasuubiza ojiirenga ng’obituukiriza.

34 “Aye ife twakola ebibi twakusungughaza. Waatughaayo eri abazigu baife olw’okuba twasinza bakatonda baibwe. 35 Wo Musengwa, ekibonerezo kye watugha kyatugwanira. 36 Aye abazigu baife tikikaabamala okutubona nga tuli mu bwiru. Basuubiiza ebisinzibwa byaibwe ebitali Katonda, 37 nga tibaja kukoma ku kuzikiriza bantu bo abakusaaka kyonka, aye n’okutooleragho irala Amateeka go, n’ekitiisa eky’eisinzizo lyo n’eky’alutaari yo. 38 Benda ensi yoonayoona esaakenga ebisinzibwa ebitali Katonda ebizira na muganhulo, era etyenga bakyabazinga abantu obuntu abafa.

39 “Wo Musengwa, otaganha buyinza bwo kubugha bisinzibwa ebyo ebitali Katonda, waire okuleka abazigu baife okutusekerera nga tugwire. Aye kyusa ebibi bye bali kutegeka okutukola bibairireku beene, era n’omusaadha oyo eyasookereza okukola entegeka edh’okutuzikiriza yeena mukoleku, abe eky’okuboneraku eri abandi.

40 “Wo Musengwa, otatwerabira. Idha otwiruukirire mu kiseera kino ekizibu. Iwe Kyabazinga wa bakatonda era Omufuzi w’ab’obuyinza boonaboona, nkusaba ondeetere okuba omugumu. 41 Ompe n’ebibono ebituufu bye mbe ndhogere nga njiire mu maiso ga Ahasuero, empologoma enkambwe eyo. Kyusa omwoyo gwe yeefuule ku Hamani omuzigu waife, amuzikirize ghalala n’ekikuukuulu kye eky’abakozi b’ebibi.C:24-25: Yudt 9:13 42 Wo Musengwa, idha otuwonie okufa. Nze ndi zenka nti bedengedenge, nzira ye nsaba kuunhamba okutoolaku iwe. Nkweghembye nhamba!

43 “Musengwa oidhi buli kintu. Oidhi nga nkyagha ekitiibwa abantu bano abamaghanga agandi kye bampa. Neenhinhala inho ni bwekuba okulowooza obulowooze ku ky’okuba mu buliri n’omusaadha yeenayeena ku bamaghanga agandi abo abatali bakekete. 44 Aye okiidhi nga nzira kya kukikolera. Engule ye ndi n’okuvaala nga inhebantu ku mikolo egy’obwakyabazinga, tigyenda naire. Ngivaala lwa nnaakola ntya, era ngyenhinhata ng’oti n’ekivuvu ekiwunha ekimaze omwezi nga tikyozebwa. 45 Naloba okulya ewa Hamani, oba okuta mu kyabazinga ekitiibwa nga nja ku mbaga dhe dh’agabula abantu be. Era tinhwangaku mwenge gwe ogw’emizabbibu gw’aghaayo ye bakatonda be.C:28: Dan 1:8; Yudt 12:2 46 Kasookanga ndidha ghano kintu kirala kyonka ekindeeteraku eisanhu, n’okusinza iwe Musengwa, Katonda wa Aburahamu.

47 “Katonda Aghanga Ebintu Byonabyona, wulirisa okusaba okw’abantu bo. Otuwonie okwitibwa abantu bano abakozi ab’ebibi, era ninze zeena ontoolemu okutya.”

All rights reserved – The Bible Society of Uganda