Select Page

Bible Reader

  • EKITABO KYA MUSA EKISOOKA EKYETEBWA AMAINHAMA
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUBIRI EKYETEBWA OKUVAAYO
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUSATU EKYETEBWA ABALEVI
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUNA EKYETEBWA OKUBALA
  • EKITABO KYA MUSA EKYOKUTAANU EKYETEBWA AMATEEKA AGOKUBIRI
  • EKITABO KYA YOSHUA
  • EKITABO KYA ABALAMUZI
  • EKITABO KYA RUTHI
  • EKITABO KYA SAMUELI EKISOOKA
  • EKITABO KYA SAMUELI EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA BAKYABAZINGA EKISOOKA
  • EKITABO KYA BAKYABAZINGA EKYOKUBIRI
  • EKITABO KY’EBYOMUBYANDA BYA BAKYABAZINGA EKISOOKA
  • EKITABO KY’EBYOMUBYANDA BYA BAKYABAZINGA EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA EZERA
  • EKITABO KYA NEHEMIA
  • EKITABO KYA TOBITI
  • EKITABO KYA YUDITHA
  • EKITABO KYA ESITHERI (MU LUGUREKI)
  • EKITABO KYA ABAMAKKABEO EKISOOKA
  • EKITABO KYA ABAMAKKABEO EKYOKUBIRI
  • EKITABO KYA YOBU
  • EKITABO KYA ZABBULI
  • EKITABO KY’ENSAMBO
  • EKITABO KY’OMULANGIRIZI
  • OLWEMBO OLUSINGA MU NHEMBO
  • AMAGEZI GA SOLOMONI
  • EKITABO KYA SIRAKI (EKELEZIASITIKUSI)
  • EKITABO KYA ISAIA
  • EKITABO KYA YEREMIA
  • OKULIRA OLW’EKIBUGA YERUSALEMU
  • EKITABO KYA BARUKU
  • EMBALUWA YA YEREMIA
  • EKITABO KYA EZEKIELI
  • EKITABO KYA DANIELI
  • SUSANNA
  • OKUSABA KWA AZARIA N’OLWEMBO OLW’ABAISUKA ABASATU
  • BELI N’OGUSOTA
  • EKITABO KYA HOSEA
  • EKITABO KYA YOELI
  • EKITABO KYA AMOSI
  • EKITABO KYA OBADIA
  • EKITABO KYA YONA
  • EKITABO KYA MIKA
  • EKITABO KYA NAHUMU
  • EKITABO KYA HABAKKUKU
  • EKITABO KYA ZEFANIA
  • EKITABO KYA HAGGAI
  • EKITABO KYA ZEKARIA
  • EKITABO KYA MALAKI
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA MATAYO
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA MARIKO
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA LUKA
  • AMAWULIRE AMALUNGI NGA BWE GAAGHANDIIKIBWA YOANNE
  • EBIKOLWA BY’ABATUME
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E ROMA
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E KORINTHO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E GALATIA
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’EFESO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E FILIPPI
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E KOLOSAI
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E THESSALONIKA
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA AB’E THESSALONIKA
  • EMBALUWA ESOOKA PAULO YE YAGHANDIIKIRA TIMOTHEO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI PAULO YE YAGHANDIIKIRA TIMOTHEO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA TITO
  • EMBALUWA PAULO YE YAGHANDIIKIRA FILEMONI
  • EMBALUWA ERI ABAHEBURAYI
  • EMBALUWA EYAGHANDIIKIBWA Yakobo
  • EMBALUWA ESOOKA EYAGHANDIIKIBWA PETERO
  • EMBALUWA EYOKUBIRI EYAGHANDIIKIBWA PETERO
  • EMBALUWA YA YOANNE ESOOKA
  • EMBALUWA YA YOANNE EYOKUBIRI
  • EMBALUWA YA YOANNE EYOKUSATU
  • EMBALUWA EYAGHANDIIKIBWA YUDA
  • OKWOLEKEBWA KWA YOANNE


3

Obughanguzi bwa Yuda Makkabeo obwasooka

(2 Bamak 8:1-7)

1Agho Yuda Makkabeo yaira mu kifo kya lata we Mattathia. 2Baganda be boonaboona, n’abantu boonaboona abaalinga ku luuyi lwa ise, baamughagira era baalwanirira Isiraeli mu ntalo dhaayo nga basangaavu.

3Yuda yaleetera ekitiisa ky’abantu be okweyongera einho.

Bweyabanga mu kivaalo kye eky’omu lutalo, ng’aba ng’oti ni ku bale abasaadha abawaigufu.

Yaagemanga eby’okulwanisa bye yaaja mu lutalo,

yalwaniriranga eigye lye ng’akozesa empiima ye mwene.

4Yabanga ng’oti mpologoma nkambwe,

ewologoma ng’eri kulumba.

5Yuda oyo yayiiganga abadheemu,

era yaayokyanga abo boonaboona abaakiriganga abantu be.

6Abamenhi ab’amateeka bwebaamubonanga beenhiganga ghalala olw’okumutya,

baadhugumiranga budhugumire nga tibaidhi gha kulumukira.

Ebyo bye yakolanga byaleetera abantu eidembe.

7Yaleetera bakyabazinga kamaala enaku,

aye yaaleetera Abaisiraeli eisanhu.

Twidha kumusaakanga ebyanda n’ebyanda olw’ebyo bye yakola.

8Yaja ng’abitabita mu bibuga bya Buyudaaya,

yaazikiriza abantu abatatya Katonda boonaboona.

Yaatoola Isiraeli mu nnaku embitirivu. 3:8 Yaatoola Isiraeli mu nnaku embitirivu oba Yaawonia Isiraeli obusungu bwa Katonda.

9Yuda oyo yaajanga ng’asoloza abo abaali bateegereire obw’okufa,

ekyo kyamuleetera okumanhikana inho mu nsi dhoonadhoona.

10Agho Apollonio yaasoloza eigye ery’abamaghanga agandi, nga mulimu n’eigye einene okuva e Samaria, baje balumbe Abaisiraeli. 11Yuda bwe yakimanha, yaaja yaabalwanisa era yaaghangula eigye eryo, ni Apollonio mwene yaamwitiramu. Abantu abamaghanga agandi kamaala baitibwa, abaawonagho baalumuka. 12Bwe baasoloza omunhago ogw’omu lutalo olwo, Yuda yaatoolamu empiima eyali eya Apollonio, yaagikozesanga okulwana entalo okutuusa olunaku mwene lwe yafa.

13Agho Seroni omuduumizi w’eigye lya Siria yaakitegeeraku ati Yuda asoloiza eigye einene, nga mulimu n’ekikunsu ky’abasaadha abaamuwulirirangamu, nga beetegefu ekiseera kyonakyona okulwana nga bali ku luuyi lwe. 14Seroni oyo yaakoba mule ati: “Ka neekolere eriina mu bwakyabazinga bwonabwona, mpangule Yuda n’abasaadha be abanhooma ekiragiro kya kyabazinga.” 15Kale yaakola entegeka, era eigye ery’amaani ery’abantu abatatya Katonda lyamweyungaku, baje beesasuulize ku Baisiraeli. 16Bwe yali ali kumpi okuniinaniina ghale aghaingirirwa e Bethi Horoni, Yuda n’abasaadha batono bati baidha Seroni oyo ye yali, baagaanane naye. 17Aye abasaadha ba Yuda abo bwe baabona eigye eryali liri kwidha okulwana nabo, baabuuza Yuda bati: “Ife abantu abatono tuti tunaasobola tutya okulwana n’eigye einene lityo? Ate ekindi, olunaku lwonalwona tituliire ku mere naire, era tuli bakoowu!”

18Yuda yaabairamu ati: “Ti kizibu abantu abatono okughangula abangi. Oba tuwonezebwa bantu kamaala oba tuwonezebwa bantu batono bati, byonabyona n’ekirala eri Musengwa. 19Okughangula mu lutalo tikujiira ku ali na igye inene, aye amaani gava mu igulu ye Musengwa. 20Abazigu baife bali kwidha okutulumba n’obunhoomi era n’obukambwe obungi, batwite n’abakazi baife n’abaana baife, era banhagulule n’ebintu byaife. 21Aye ife tuli kulwanirira bulamu bwaife na nsinza yaife. 22Bwe tunaabalumba, Musengwa mwene n’aidha okubaniantulaniantula nga tubona, kale mutabatya.”

23Yuda olwamala okwogera ati, yaaziinhuuka ghalala n’eigye lye, baaja baazinduukiriza Seroni n’eigye lye, era baabafuntula. 24Baababingirira ku kaserengeto k’e Bethi Horoni okubatuusa mu kiketezo eky’oku museetwe, baabaitamu abantu lunaana (800). Abaasigalagho baalumukira e Filisitia. 25Okuva ku olwo abantu abamaghanga agandi agabaliinaine baatoolera okutya Yuda ni baganda be. 26Okumanhikana kwe kwatuuka ni mu matu ga kyabazinga Antioko, n’abantu ab’omu maghanga goonagoona baghayanga ku Yuda oyo n’obughanguzi bwe.

Kyabazinga Antioko alonda Lisia okuba omufuzi

27Kyabazinga Antioko bwe yawulira ebyaligho yaasungughala ekibitiriire. Yaalagira amagye ge goonagoona agaali mu bwakyabazinga bwe geesoloze ghalala, gakole eigye irala ery’amaani einho. 28Yaatoola empiiya mu ndyanga y’obwakyabazinga, yaasasula abaisirukale be empeera ya mwaka mulamba mu bwidhuvu. Era yaabalagira beetegeke saawa yoonayoona olw’ebyo ebisobola okugwagho obugwe. 29Aye kabiri yaamala yaakizuula ng’empiiya dhiwoire mu ndyanga y’obwakyabazinga, nga n’emisolo egiva mu biketezo by’obwakyabazinga bwe gyona tigikaaghera. Ekyo nga kyava ku butabanguko n’ebizibu mwene bye yaleetagho mu nsi eyo, bweyatoolagho amateeka agaaligho okuva mu biseera ebyeira einho. 30Antioko oyo yatya ati taidha kufunanga mpiiya dha mwero nga dhe yafunanga einhuma ere edh’okukolanga emirimo gye n’edh’okugabangaku ebirabo ng’adiibuula obudiibuule, nga bweyakolanga okusingaku ni bakyabazinga baine abaamusooka. 31Kino kyamutabula inho, yaasalagho okuja e Perusia okusolozaayo omusolo okuva mu biketezo eby’eyo, olwo aire n’obutitimbe obw’empiiya.

32Yaalonda omusaadha eyali ow’ekitiisa einho nga bamweta Lisia era ng’atwalibwa okuba ow’ekika kya kyabazinga. Yaamutaagho okukolanga ku nsonga dha kyabazinga mu kiketezo kyonakyona okuva ku mwiga Eufurate okutuuka ku nsalosalo ni Misiri. 33Kyabazinga yaagha Lisia oyo n’omulimo ogwokulabiriranga mutabane we Antioko Owokutaanu, okutuusa kyabazinga oyo lw’aliira. 34Kyabazinga yaagabamu eigye lye ghabiri, ekitundu ekirala yaakigemya Lisia era yaamugha ogw’okulabiriranga n’endhovu. Yaamulagira ni byonabyona bye yayenda akole, n’okusingira irala bye yayenda akole ku batyamye ab’omu Buyudaaya ni mu Yerusalemu: 35Aje abasindikeku eigye libalumbe, likomye obuyinza bwaibwe bwonabwona era libazikirize basaaniregho irala, nga tibakaidhukirwa naire. 36Era aje atoole ekiketezo kyaibwe akigabire abatali Bayudaaya, bakisengemu bakyemalirire kyonakyona. 37Agho kyabazinga yaatoola ekitundu kire ekindi eky’eigye lye ekyasigalagho, yaava nakyo mu kibuga kye ekikulu Antiokia, mu mwaka ogwekikumi n’ana n’omusanvu (147).3:37 mu mwaka ogwekikumi n’ana n’omusanvu (147): Ogwo nga n’omwaka ogwekikumi n’enkaaga n’etaanu (165) nga Kurisito akaali kwidha. Yaasomoka omwiga Eufurate, yaaja yaabitira mu Mesopotamia.

Obughanguzi Yuda bwe yatuukaku

(2 Bamak 8:8-29, 34-36)

38Lisia yaalonda Nikanori, ni Gorigia, ni Putolemi mutabane wa Dorimene, yaabagha okuduumira amagye. Abasatu abo baali balwani ba maani, era nga baafuna n’ekitiibwa eky’okwetebwanga “Bakagwa ba Kyabazinga.” 39Yabagemya abaisirukale ab’oku bigere emitwalo ena (40,000), n’ab’oku mbalaasi kasanvu (7,000), baje balumbe Buyudaaya bagizikirize nga kyabazinga bwe yali amaze okulagira. 40Abaduumizi abo baasitula nga bali n’eigye lyaibwe lyonalyona. Baaja baatuuka ku kiketezo eky’oku museetwe okumpi n’ekibuga Emmao, baasimba agho weema dhaibwe. 41Ghaabaagho eigye eryava mu Idumea3:41 Mu bighandiiko ebindi mulimu Idumea Mu Lugureki mulimu Siria. n’erindi eryava e Filisitia, gaabeeyungaku. Agho abasuubuzi ab’omu kiketezo ekyo baawulira ku maani ag’eigye eryo, kale baidha ghe baasimba weema dhaibwe nga baleese endhegere n’empiiya kamaala inho okwegulira ku bairu Abayudaaya.

42Yuda ni baganda be baabona ng’ebintu biri kweyongera kubajiira bubi, nga n’amagye ag’abagwira gasimbye weema mu kiketezo kyaibwe. Era baakimanha nti kyabazinga yali amaze okulagira bazikirize abantu babamaliregho irala. 43Kale baasalagho nga bamalirivu bati: “Ka twizeegho buyaaka eighanga lyaife eryayonoonebwa, tulwanirire ensi yaife n’eisinzizo.” 44Agho abantu boonaboona beesoloza okwetegekera olutalo n’okusaba Katonda abasaasire.

45Ekibuga Yerusalemu kyali tikikaabaamu bantu, nga kiri ng’oti irungu.

Nga ghazira mutyamye waamu akifuluma oba akingira.

Eisinzizo eitukuvu lyali nga lyatyankirirwa,

ng’abagwira baagumba mu kifo eky’okwewogomamu eky’omu Yerusalemu.

Olwo eisanhu nga tirikaali mu Baisiraeli,

n’enhembo nga tidhikaawulirwaku naire.

46Agho Yuda n’abasaadha be beesoloza baatambula baaja e Mizipa ng’olingiriire Yerusalemu, kuba e Mizipa eyo Abaisiraeli baali nayo ekifo mwe baasinzizanga mu biseera ebyabita. 47Olunaku olwo lwonalwona baalumala nga bali mu kulira maziga, baasiiba, baakanulamu ebivaalo byaibwe, beesiba kutiya era beemansira n’eivu mu mitwe. Ng’obwo n’obumanhiso obwoleka nga bali mu nnaku. 48Abaisiraeli abo baayandhuluza ekitabo ky’Amateeka nga banoonia okugalaga kwa Katonda, mu kifo eky’okwebuuza ku bifaananie eby’emisambwa ng’abamaghanga agandi bwe bandikoze nga bali mu mbeera ng’oti n’eyo. 49Baaleeta ebivaalo eby’obwakabona, n’ebirime ebisooka okukungulwa, n’ebigheebwayo ebindi eby’ekintu ekirala ekirala ku buli bintu ikumi bye bafuna. Baamala baaleetayo n’Abanaziri 3:49 Abanaziri: Abo n’Abaisiraeli abaawongerwanga Katonda, nga tibanhwa bitamiiza era nga tibasalaku nviiri, waire okugema ku mulambo. Kub 6:1-8. abali bamaze okutuukiriza obweyamo bwaibwe. 50Abantu boonaboona baasaba bati: “Musengwa, tukole tutya ebintu bino byonabyona? Tubitwale gha? 51Abamaghanga agandi baatyankirira eisinzizo lyo eitukuvu baalyonoona. Ni bakabona bo balira bulire olw’okuswazibwa. 52Bona, mpegaano abamaghanga agandi baidhie okutulumba batuzikirize. Musengwa, oidhi bukalamu kye bali kutegeka okutukola. 53Bw’otaatuyambe tunaasobola tutya okubalwanisa?” 54Agho baafuuwa amagwala era baayasiikana inho.

55Ebyo nga biwoire Yuda yaagabaniamu abasaadha be mu bikunsu bikunsu. Ekindi nga kirimu abantu ikumi, ekindi makumi ataanu, ekindi kikumi, n’ekindi lukumi nga buli kikunsu kiriku akikulira. 56Agho yaakoba abasaadha abaali baakandhulwa abakazi, n’abaali baakamala okuzimba endhu dhaibwe, n’abaali baakasimba amasamba g’emizabbibu, n’abaali batiire nga bawoiremu omwoyo, ati baireyo mu maka gaibwe. Ekyo yakikola ng’ajiira ku Mateeka. 57Olwo eigye lyasimbuka, lyaja lyasimba weema ku luuyi olw’omukono omusaadha olw’e buvandhuba obw’ekibuga Emmao. 58Yuda yaabakoba ati: “Mugume emyoyo, mutabaamu ntete naire. Olwaidho ku nkyo mube beetegefu okulwanisa abamaghanga agandi bano, abeeyimbye aghalala okutulumba batuzikirize n’eisinzizo lyaife. 59Kasinga tufa nga tuli kulwana, okusinga okulingirira obulingirire nga bali kuzikiriza eighanga lyaife n’eisinzizo lyaife. 60Aye Musengwa mwene aidha kukola nga bw’ayenda.”

All rights reserved – The Bible Society of Uganda