
19
Daudi aghangula Abammoni n’Abasiria
(2 Sam 10:1-19)
1Ebyo bwe byawa, kyabazinga Nahashi ow’Abammoni yaafa, mutabane we Hanuni yaamusikira ku bwakyabazinga. 2Daudi yaakoba mule ati: “Ndidha kulaga Hanuni mutabane wa Nahashi omukwano ogw’amazima nga ise gwe yandaganga.” Kale Daudi yaatuma ku bagheereza be baje ye Hanuni, bamumusaasirire olw’okufiirwa ise.
Agho abagheereza ba Daudi abo baatuuka bukalamu mu nsi ey’Abammoni. 3Aye abakulembeze ab’Abammoni baakoba musengwa waibwe Hanuni bati: “Odhuuba oti Daudi akutumiire abagheereza be okukusaasira, lwa kwenda kuta mu lata wo kinhagansi? Busa naire. Atumye abagheereza be kwagaaza kibuga bakikeete, era olumaliira bakigeme.”
4Kale Hanuni yaagema abagheereza ba Daudi, buli muntu yaamusalaku oluuyi olw’ekirevu kye era yaamusalaku ebivaalo bye okutuusa mu nkende, memale yaabalekula baaja. 5Daudi bwe baamukobera ebibairegho, yaatuma abakwenda y’abagheereza abo, kuba baali baswaziibwa inho. Yaabakoba basigale mu kibuga Yeriko okutuusa ng’ebirevu byaibwe bimaze okumera memale baireyo.
6Kyabazinga Hanuni n’Abammoni bwe baabona nga baleeteire Daudi okubakyagha, baasasula kilo dha feeza emitwalo esatu n’enkumi ina (34,000), okupangisa ebigaali eby’omu lutalo n’abavuzi b’embalaasi okuva e Mesopotamia, n’e Aramu Maaka ekya Siria, n’e Zoba. 7Era baapangisa ebigaali eby’omu lutalo emitwalo esatu n’enkumi ibiri (32,000), ni kyabazinga w’e Maaka n’eigye lye. Abo baidha baasimba weema dhaibwe okwolekera Medeba. Abammoni beesoloza okuva mu bibuga byaibwe, beetegeka okulwana olutalo.
8Daudi bwe yakiwulira yaatuma Yoabu n’eigye lyonalyona ery’abalwani ab’amaani. 9Abammoni beesowolayo baasimba enhiriri gha mulyango ogwingira mu kibuga kyaibwe, nga beetegeike okulwana olutalo. Ate bakyabazinga abaidha, baaba bonka mu irungu.
10Yoabu bwe yabona ng’abazigu beetegeike okumulumba nga bamuva emberi n’emugongo, yaalonda mu balwani ba Isiraeli abasaadha abasinga kulwana, baasimba enhiriri nga boolekeire Abasiria. 11Abalwani abaasigalagho yaabagemya muganda we Abishai, yaabasimbya enhiriri okwolekera Abammoni. 12Yoabu oyo yaakoba Abishai ati: “Abasiria bwe banansinga amaani munaidha mwambeera, mwena Abammoni bwe banaabasinga amaani tunaidha twababeera. 13Guma omwoyo, tulwane kisaadha ku lw’abantu baife n’ebibuga bya Katonda waife. Ka tusabe Musengwa Katonda akole ekyo ky’abona nga n’ekigwaine.”
14Kale Yoabu ni be yali nabo baaja okulumba Abasiria, Abasiria baabalumuka. 15Abammoni bwe baabona ng’Abasiria balumwike, boona baalumuka Abishai bangira mu kibuga. Agho Yoabu yaakyuka yaavaayo y’okulwana n’Abammoni, yaira e Yerusalemu.
16Aye Abasiria bwe baabona ng’Abaisiraeli babaghangwire, baatuma abakwenda baatoolayo Abasiria abaali ere ng’osomoike omwiga Eufurate baidha ni Shofaki omuduumizi w’eigye lya Hadadezeri nga n’ali kubakulembera. 17Ekyo bwe baakikobera Daudi, yeena yaasoloza eigye lya Isiraeli lyonalyona, baasomoka omwiga Yorudani yaatuuka ku Basiria abo, yeetegeka okubalwanisa. Abasiria abo baatoolera okumulwanisa. 18Abasiria baalumuka Abaisiraeli. Daudi yaita abalwani Abasiria ab’oku bigaali eby’omu lutalo kasanvu (7,000), n’ab’oku bigere emitwalo ena (40,000). Era yaita ni Shofaki omuduumizi ow’eigye ly’Abasiria. 19Bakyabazinga boonaboona abaali abagheereza ba Hadadezeri bwe baabona nga Abaisiraeli babaghangwire, baakola endagaano ey’emiraala ni Daudi, Daudi oyo yaabafuganga. Agho Abasiria baaloba kwirayo kabiri kubeera Bammoni.