Select Page
Swahili Bible
Welcome to the Swahili Bible Website.
swahili

Swahili.Bible

Welcome to Swahili Bible site! Swahili, also known as Kiswahili, is a Bantu language and the first language of the Swahili people. It is a lingua franca of the African Great Lakes region and other parts of eastern and southeastern Africa, including Tanzania, Kenya, Uganda, Rwanda, Burundi, Mozambique and the Democratic Republic of the Congo. It is estimated that around 15 Million users speak it. The New Testament was first translated into Swahili around 1850. United Bible Societies is working towards making this Bible available to all who need it.

Bible Society of Kenya

Bible Society of Kenya

Bible House, Langata Road
Madaraka, Nairobi
PO Box 72983

Tel: 254 20602807
E-mail: info@biblesociety-kenya.org

  • Khuurakikha
  • Shitabo sha Musa she khabili sheesi balaanga bari She Lukyeendo
  • Shitabo sha Musa she khataru sheesi balaanga bari Ba Levi
  • Shitabo sha Musa she Khaane sheesi balaanga bari Khuubala
  • Shitabo sha Musa she kharaano sheesi balaanga bari Kamakaambila
  • Shitabo sha Yoswa
  • Shitabo she Bakayi
  • Shitabo sha Ruse
  • Shitabo shishinyoowa sha Samweli
  • Shitabo shishikhola khabili sha Samweli
  • Shitabo shishinyoowa she Bayiinga
  • Shitabo she khabili she Bayiinga
  • Shitabo shinyoowa she bye Kimiboolo
  • Shitabo she khabili she bye Kimiboolo
  • Shitabo sha Ezira
  • Shitabo sha Nehemiya
  • Shitabo sha Esiteri
  • Shitabo sha Yobu
  • Tsizabuli
  • Shitabo she Tsinikha
  • Shitabo sho Mulekeli
  • Kimyeenya mu myeenya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Isaaya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Yeremiya
  • Khukhwiwunamila khwa Yeremiya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Ezekeli
  • Shitabo sh‘omuŋoosi Danieli
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Hoseya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Yoweeli
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Amosi
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Obadiya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Yona
  • Shiitabo sh‘Omuŋoosi Miika
  • Shiitabo sh‘Omuŋoosi Nahumu
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Habakuku
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Zefaniya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Hagayi
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Zekaraya
  • Shitabo sh‘Omuŋoosi Malaki
  • Kamakhuuwa Kamalayi nga ni kaaronebwa ni Matayo
  • Kamakhuuwa Kamalayi nga ni kaaronebwa ni Maako
  • Kamakhuuwa Kamalayi nga ni kaaronebwa ni Luka
  • Kamakhuuwa Kamalayi nga ni kaaronebwa ni Yokana
  • Buraambi bwe Barume
  • Ibaluwa ya Paulo isi Baroma
  • Ibaluwa ya Paulo inyoowa is Bakorinso
  • Ibaluwa ya Paulo iye khabili isi Bakorinso
  • Ibaluwa ya Paulo isi Bagalatiya
  • Ibaluwa ya Paulo isi Baefeso
  • Ibaluwa ya Paulo isi Bafilipi
  • Ibaluwa ya Paulo isi Bakolosaayi
  • Ibaluwa ya Paulo inyoowa isi Basesalonika
  • Ibaluwa ya Paulo iye khabili isi Basesalonika
  • Ibaluwa ya Paulo inyoowa isi Timosewo
  • Ibaluwa ya Paulo iye khabili isi Timosewo
  • Ibaluwa ya Paulo isi Tito
  • Ibaluwa ya Paulo isi Filemoni
  • Ibaluwa isi Baheburania
  • Ibaluwa ya Yakobo
  • Ibaluwa inyoowa khukhwaama isi Petero
  • Ibaluwa iye khabili khukhwaama isi Petero
  • Ibaluwa inyoowa khukhwaama isi Yokana
  • Ibaluwa iye khabili khukhwaama isi Yokana
  • Ibaluwa iye khataru khukhwaama isi Yokana
  • Ibaluwa khukhwaama isi Yuda
  • Khubiimbulilwa khwa Yokana


8

Solomoni areera Isanduuku iye Kamakaambila mu Liisaayilo Liikhulu

(2 Bye Kimiboolo 5.2—6.2)

18.1: 2 Sam 6.12-16; 1 Kim 15.25-29Lwanyuma Solomoni walaanga atweela baaraangilisi boosi be bikuuka ni tsiingo bye ba Isiraeli, khuubuusana mu Yerusalemu. Baaba bali ni khuusuta bareere Isanduuku iye Kamakaambila y’Omukasya, khuukyaamisa mu Sayuuni, lukiingi lwa Dawudi, bakire mu shifwo shayo mu Liisaayilo Liikhulu. 28.2: Lev 23.34Baryo babaandu ba Isiraeli boosi baabuusana isi umuyiinga Solomoni, lwe kamayiiya ke Tsiweema kakaaba mu kumweesi kwa Esanimu8.2 Esanimu: Kuno kuba kumweesi kwe sisyeenda nga kuwakho ni kwe likhumi nga kurakikha khu kaleenda tseefwe ari, nga nikwo kumweesi kwe kumusaafu.

3Nga baaraangilisi be mu Isiraeli boosi babuusaane atweela, basaayi ni ba Levi basuta Isanduuku iye Kamakaambila, 4baakiyila mu Liisaayilo Liikhulu. Basaayi ni ba Levi bano baasuta ni lisari likhosefu ni bibiindu bibiindi bibyaraambisibwa mu khwisaaya, nabyo baabiyila mu Liisaayilo Liikhulu. 5Umuyiinga Solomoni atweela ni babaandu ba Isiraeli boosi babuusana iburaangisi we Sanduuku iye Kamakaambila, bawaanayo tsisaayilo tse kamasheese ni tsikhaafu, bibikhaamanyikha bukali bwabyo namwe byaabalikha ta.

6Lwanyuma basaayi baasuta Isanduuku iye Kamakaambila, baakiyila mu shifwo shishifuura bukhosefu, she mukari mubweene, baakira aasi e tsindaaha tse bakerubi. 7Bakerubi bano baabalaayisa tsindaaha tsaabwe, khubiimba khu Sanduuku iye Kamakaambila yoosi, atweela ni khu mirongoolo khweesi baakisutila. 8Kimirongoolo ikyo kyaba kimileeyi naabi, lwekhuuba abe ni imisya wakyo ibonekha, nga wemikhile abulafu we shiifwo shishifuura bukhosefu, ne nga abe mbaawo isi ukibonela akhuundi ta. Ni kimirongoolo kishiiliwo khukhwoolesa ni shaleelo shino. 98.9: Maka 10.5Mbaawo bibiindu bibiindi bibyabiikhibwa mu Sanduuku iyo iye Kamakaambila ta, khuurusakho kamabaale kaabili keesi Musa aabiikhamwo nga ali khu lukiingi Horebu, isi Umukasya aakholela indakaano ni babaandu ba Isiraeli, nga balirurire mu shibala she Misiri.

108.10: Luky 40.34,35Nga nio basaayi balirurire khukhwaama mu shifwo shishifuura bukhosefu, eetsawo namufweeli uwetsula mu Liisaayilo Liikhulu ly’Omukasya. 11Baryo basaayi balekha khunyalisa khwiloosela ni kumulimo kwaabwe ta, lwekhuuba shiriifwa she khuubawo khw’Omukasya khwetsusa Liisaayilo Liikhulu lyoosi. 128.12: Zab 18.11; 97.2Lwanyuma Solomoni waaloomba ari,

“O Umukasya, iwe waloma uri

kane umenyatsake mu namufweeli umumali.

13Ne bona ise ari naakhwombekheele iwe Lisaayilo Likhosefu

lye shiriifwa shikali naabi,

mweesi kane iwe umenyatsake biilo ni biilo.”

Solomoni akanikha isi babaandu

(2 Bye Kimiboolo 6.3-11)

14Lwanyuma Solomoni waashuukha isi babaandu ba Isiraeli boosi babaaba nga beemikhile awo, wabaloombela tsikhabi. 15Kila aloma ari, “Ruuya Umukasya Wele wa Isiraeli! Niye woolelesile shisuubiso sheesi aakholela paapa wase Dawudi. 168.16: 2 Sam 7.4-11; 1 Kim 17.3-10Niye umweene aalomela paapa wase ari, ‘Khukhwaamila khu shifukhu khweesi narusila babaandu baase ba Isiraeli mu Misiri, ishiili khurobolakho shiriimba shoosi mu bikuuka bya Isiraeli, mumunyala mwombekhebwamo intsu yase ta, mweesi inyala naamenya ta. Ne ise narobola Dawudi khuuba umuyiinga we babaandu baase ba Isiraeli.’ 178.17: 2 Sam 7.1-3; 1 Kim 17.1,2Shiryo shaba shishambaaso mu mwoyo kwa paapa wase Dawudi, khukhwombekhela Umukasya Wele wa Isiraeli Liisaayilo Liikhulu. 18Ne Umukasya waalomela paapa wase ari, ‘Shili shishambaaso shilayi iwe khukhuuntsombekhela ise Liisaayilo Liikhulu, mweesi banyala bantsisaayila lisiina lyase. 198.19: 2 Sam 7.12,13; 1 Kim 17.11,12Ne shikane ibe iwe niye ukane alyombekhe ta. Umusooleli woowo, ukhasaalikhe muungo mwoowo, niye ulintsombekhela ise Liisaayilo Liikhulu.’ 20Ari Umukasya wolelesile shisuubiso sheesi aakhola. Bona ari ise nikhala khu shitsoloŋo nga umuyiinga wa Isiraeli, nga paapa wase n’aba. Naluundi bona ari ise nombakhiile Umukasya Wele wa Isiraeli Liisaayilo Liikhulu. 21Mu bweene umwo, naareeremo ni shiifwo she khuuramo Isaanduuku iye kamakaambila. Mu saanduuku nyene iyo, nimwo mumuulimo kamabaale kaabili khweesi Umukasya aarona indakaano isi aakhola ni bakuuka beefwe, nga n’abaraangilila khuubarusa mu shibala she Misiri.”

Khuuloomba khwa Solomoni

(2 Bye Kimiboolo 6.12-42)

22Lwanyuma Solomoni weemikha iburaangisi we shisheeso sh’Omukasya, ni babaandu boosi ba Isiraeli beemikha nga bamwibotokheleele. Aryo wenyusa kamakhono keewe mu ngaaki nga akaloselela mwikulu, 23waaloomba ari, “O Umukasya Wele wa Isiraeli, mbaawo Wele ukuundi uli nga iwe, mwikulu angaaki iyo, namwe aasi khu shibala ta. Iwe uliinda indakaano isi wakhola ni babaandu boowo, naluundi uli umwiyikinwa wokyesanisa khuukana khwoowo isi buli muundu yeesi uuli umwiyikinwa isi bilakilo byoowo. 24Iwe waliinda bisuubiso byoowo isi umukulwa woowo Dawudi, paapa wase. Ni shaleelo shino bona woolelesile indakaano yoowo isi wamweene waloma, naluundi bona ari ni bunyala bwe kumukhono kwoowo wakyolelesile. 258.25: 1 Bay 2.4Ni aluno ari ano, O Umukasya Wele wa Isiraeli, iwe wasuubisa paapa wase nga umulomela uri, ‘Kane ibewo mutweela khu be muungo mwoowo ukane abatsake umuyiinga wa Isiraeli, siinga nga baloondelela bilakilo byase, nga iwe wamweene n’ukholile.’ 26Ni aluno, O Wele wa Isiraeli, niwolelese khusuubisa khuno khweesi walomela umukulwa woowo Dawudi, paapa wase.

278.27: 2 Kim 2.6“Ne mwilala, Wele anyala waamenya khu shibala? Bona abe yakhaba likulu ni likulu lye mu ngaaki mubweene, silinyala lyaakhuubiikha lyaakhumalayo ta. Ne Liisaayilo Liikhulu lino lyeesi ise nombakhile linanyalisa liryeena? 28Ne wuliilisa khuuloomba khwase ni khukhwikoontselela khwase, O Umukasya Wele wase. Wulila khuulila khwase ni khuuloomba khwase khweesi ise umukulwa woowo indi khuukhuwa shaleelo shino. 298.29: Maka 12.11Lino lili Liisaayilo Liikhulu lyeesi uroboore uri khukhwisaayilemo. Nashiryo ikhuloomba ndi uliliinde buulayi shiilo ni kumuusi. Naluundi ikhuloomba ndi uwuliilise khuuloomba khwase, nga neetsile khuloombela mu shifwo shino. 30Khali uwuliilisatsakile khukhwikoontselela ni khuuloomba khwe buwolu khukhwaama isi ise ni khukhwaama isi babaandu boowo ba Isiraeli, nga khuloombela mu shifwo shino. Ilala ikhuloomba ndi ukhuwulile nga wiimikha mwikulu iyo isi umenya, naluundi nga waawuliile, wiyakhile bibyoonako byeefwe.

31“Siinga ibayo umuundu yeesi isi bawaabila kumusaango, ne uyo isi bawabila siinga eetsa wakholela shishitsubo iburaangisi we Liisaayilo Liikhulu lino, 32uryo uwuliilisa nga wimikha iyo mwikulu, ukhalewo akari e babaandu baabili, isi bawabila, ni nooyo uwaaba, khubona naanu uli ni kumusaango. Lwanyuma uwe shitaambiso uyo isi shaakhila, ne ulekhuule uyo ukhalikho ni kumusaango ta.

33“Ne siinga babaandu boowo ba Isiraeli bawulibwa mu busoolo ni baasiku baabwe, khulwekhuuba baayonakisa is’uli, ne lwanyuma bakobola is’uli, beelootsa isi lisiina lyoowo nga baloombela mu Liisaayilo Liikhulu lino, 34ubawulilatsaka nga wemikhile iyo mwikulu. Ubeyakhilatsaka bibyoonako byaabwe, lwanyuma ubakobose mu shibala shaabwe sheesi wawa bakuuka baabwe.

35“Ne siinga wikalawo likulu ifula yalekha khukhupa ta, lwekhuuba babaandu boowo boonakisile is’uli, ne lwanyuma beetsa baloombela mu Liisaayilo Liikhulu lino, belootsa isi lisiina lyoowo, nga bebiyisa bibyoonako byaabwe, 36ubawulilatsaka nga wemikhile iyo mwikulu, wiyakhile bibyoonako bye babaakaanisi boowo, babaandu ba Isiraeli. Uryo ubaleekele khuukhola buraambi buulayi, lwanyuma ubakaanise ifula khu shibala sheesi wabawa khuuba bumenyo bwaabwe bwe biilo ni biilo.

37“Ne intsala n’ikwawo khu shibala shino, namwe yabawo khuuhela khwe bilimwa, namwe nga tsiisike oba tsikhuungu tsakwiile khu shibala khuuhesa bilimwa, namwe nga baasiku beetsile bebwakaalile biriimba bye mu shibala shino, namwe nga yabeelewo butsiina bwa saambo shiina, 38uwulilatsaka nga babaandu boowo ba Isiraeli beetsile khuuwaanayo khuuloomba khwaabwe, ni khukhwilootsa khwaabwe, nga benyusile kamakhono kaabwe mu ngaaki iburaangisi we Liisaayilo Liikhulu lino. 39Ubawulilatsaka nga wemikhile iyo mwikulu mweesi umenya, ubeyakhile. Ukabile buli mutweela khu babaandu boowo ibyo byeesi bakana, lwekhuuba iwe wenyene niye umanya bibiili mu mwoyo kwa buli muundu. 40Isho shinakila babaandu boowo bakhurye iwe nga bakhwisaaya, luundi nga bakhuwulila, imbuka yoosi isi kane babe nga bamenya mu shibala shino sheesi wawa bakuuka baabwe.

41“Ni musaambo niyo ndweela, babaandu banaambo kane bawulile bibikhuwaambakho, beetse nga baama iyo mu manaambo kaabwe khukhwisaaya lisiina lyoowo, 42lwekhuuba kane babe nga bawuliile bibiwaamba khu lisiina likhulu, ni bye kamakaanga byoowo, ni buukhulu bwoowo. Babaandu besaambo nga iyo siinga beetsa khuloombela mu Liisaayilo Liikhulu lino, 43ubawulilatsaka nga wemikhile iyo mwikulu isi umenya, ubawe byoosi byeesi baloomba. Lwanyuma isho shikile babaandu boosi be khu shibala beetse khukhwisaaya iwe, nga babaandu boowo ba Isiraeli ni bakhola. Babaandu bano boosi kane nabo bamanye bari Liisaayilo Liikhulu lino lyeesi nombakhile liliwo lwe lisiina lyoowo.

44“Siinga babaandu boowo, O Umukasya, barura baatsya mu busoolo khusoolana ni baasiku baabwe, nga iwe n’ubalakiile khuutsya, ne siinga beetsa khukhuloomba mu shiriimba shino, sheesi wamweene uroboore, ni mu Liisaayilo Liikhulu lino lyeesi ise nombakhile lwe lisiina lyoowo, 45ubawulilatsaka khuuloomba khwaabwe nga wemikhile iyo mwikulu, uboolelesele isho she khuuwula baasiku baabwe.

46“Buli muundu yeesi oneka. Ne siinga babaandu boowo booneka is’uli, nawe uryo waabalekhela baasiku baabwe khuubawula, baabayila nga baabowe mu shibala she aleeyi namwe she aambi ano. 47Ne ni baba nga bali iyo mu shibala she bubowe, bewulila kumutaambo beebiyisa bibyoonako byaabwe, baaloomba bari, ‘Khwaayoneka naabi, khwaakhola buubi buukali ni bumoyaani buukali.’ 48Ne siinga beebiyisa baakobola is’uli ni kumwoyo kwaabwe kwoosi, ni buulamu bwaabwe bwoosi, nga baashuukhiile shibala shino sheesi waha bakuuka baabwe, ni shiriimba shino sheesi wamweene warobora, naluundi nga baashuukhiile Liisaayilo Liikhulu lino lyeesi noombakhile lwe khukhwisaayilamo iwe, 49ubawulilatsaka nga weemikhile iyo mwikulu mweesi umenya, uboolelesele sheesi bakana. 50Wiyakhilatsaka babaandu boowo babaaba boonakisile is’uli luukali baryo, ukhole baasiku baabwe babaaba baabayilile mu bubowe khuuba be shiisa isi bali. 51Lwekhuuba nibo bali babaandu boowo, bali buusikha bwoowo bwa buraawa, beesi wamweene warusa mu Misiri, beesi warusa khukhwaama mu mulilo kukwaaburukha khu nibo.

52“Inoomba ndi khali wikuule tsimoni tsoowo khuubona khukhwilootsa khwase, ise umwakaanisi woowo, ni khukhwilootsa khwe babaandu boowo ba Isiraeli. Khali uwulilatsakile khuulila khwaabwe lwe buyeeti, n’ubeelamo. 53Lwekhuuba iwe, O Umukasya Wele, nga ni wamusa bakuuka beefwe khukhwaama mu Misiri, waalomela umwakaanisi woowo Musa uri, wayawulawo Isiraeli khuuba babaandu boowo babeene luundi baaburaawa mu baandu boosi be khu shibala.”

Solomoni awa babaandu tsikhabi

54Aryo Solomoni nga n’amaliilisa khuuloomba khuno, ni khukhwilootsa khuno isi Umukasya, wenyukha aasi, weemikha iburaangisi we shisheeso, isi aaba nga waafukhamiile, ni kamakhono keewe nga waakenyusile angaaki mwikulu. 55Aryo nga weemikhile abweene awo waaloleleele lituuli lyoosi lye ba Isiraeli, waabaloombela boosi tsikhabi, ni likono liikali nga aloma ari, 568.56: Maka 12.10; Yos 21.44,45“Umukasya aruuyibwe naabi uweele babaandu beewe ba Isiraeli khuuwolakho, nga umweene n’asuubisa. Mbaawo na ndweela khu lomo tse mu bisuubiso byeewe isi aawa umwakaanisi weewe Musa, ikhooleleele ta. 57Inoomba ndi khali Umukasya Wele abeele ni nafwe musaambo isi aaba ni bakuuka beefwe, khali s’akhulekhile ifwe, namwe khali s’akhwaantsukhile ta. 58Khali akhushuusile ifwe kimyoyo kyeefwe kiba kikiikana khuukhola ibyo byeesi niye akana byonyene, ni khuuwulila kamakaambila keewe, ni biilakilo byeewe byoosi byeesi niye aalakila bakuuka beefwe. 59Inoomba ndi biilomo bino byeesi inoombile, khali Umukasya Wele abikhebuliile mu buli mbuka yoosi, shiilo ni kumuusi. Khali elooseele khukhwoolelesa bibyase nga umwakaanisi weewe, ni khukhwoolelesa ibyo byoosi bye babaandu beewe ba Isiraeli, mu buli shiindu shoosi sheesi khukana. 60Khayo babaandu boosi be mu shibala shoosi bamanye bari iliwo Umukasya Wele yenyene, mbaawo wele ukuundi ta. 61Ari inywe babaandu beewe, ni mube babaawulila Umukasya Wele weefwe, nga mukyeendela mu makaambila keewe, luundi nga muliinda bilakilo byeewe, nga ni muli khukhola shaleelo shino.”

Tsikhabi tsa buraawa khu Liisaayilo Liikhulu

(2 Bye Kimiboolo 7.4-10)

62Lwanyuma umuyiinga ni ba Isiraeli boosi babaabawo ni naye, bawaanayo tsisaayilo isi Umukasya. 63Solomoni wawaanayo tsisaayilo tse lukoosi isi Umukasya tsitsoola tsiyeeyi kimikaanda kibili ni bikana bibili (22,000), ni khuutubakho kamasheese kumweeka mutweela ni kimikaanda kibili (120,000). Musaambo iyo, umuyiinga ni ba Isiraeli boosi baawa Liisaayilo Liikhulu tsikhabi tsa buraawa nga baliwaanayo isi Umukasya. 64Khu shifukhu khweene ikhwo, umuyiinga wawaanayo shisiintsa she akari she lulwaanyi lwe buraangisi we Liisaayilo Liikhulu ly’Omukasya, waalukhosesa khuuba lwe khukhwisaayilakho. Wawaanayo ni tsisaayilo tsitsiindi swa busa, lwekhuuba shisheeso sha buroonzi shishaba iburaangisi we Liisaayilo Liikhulu shaba shifwiiti, nga sishinyala shokhebwelakho tsisaayilo tsingali ta.

65Aryo Solomoni ni kutuuli kwe babaandu ba Isiraeli kwoosi, bekhoyela kamayiiya ke tsiweema aambi ni Liisaayilo Liikhulu khuumala biifukhu musaafu bibuufu.8.65 Mu burone bubuundi mu Luheburaniya baloma bari, biifukhu musaafu, ni biifukhu musaafu bibiindi, atweela biifukhu likhumi na bine; biifukhu musaafu bye khuuwaanayo shisheeso, ni bibiindi musaafu bye khukhwikhoyela kamayiiya ke tsiweema. Babaandu baakali busa baaba baabusaniile awo khuutsya khukhwoolela ilala i Lebo-Hamati khu luwaande lwe ngaaki, khuutsya khwoolela ilala khu kheetsi khe Misiri, khu lubeka lwe mwaalo. 66Khu shifukhu shisheelakho, nga nisho shifukhu she shinaane, nga kamayiiya kaweele, Solomoni waaloma babaandu khukhwiila ingo waabwe. Nabo baryo babaandu baasiibula umuyiinga, baamala baatsya, nga betsuule kumwikhoyo kumukali, lwe bibiindu biilayi biikali byeesi Umukasya aakholela umwakaanisi weewe Dawudi, atweela ni babaandu beewe ba Isiraeli.

All rights reserved – The Bible Society of Uganda